Läinud suvel saabus Muugale eripargas, mis tõi – liialdamata öeldes – endaga kaasa uue konteinerikäitluse ajastu Baltimaadesse. Pardal olid kaks STS-kraanat, mis asusid teele HHLA Burchardkai terminalist. Pärast Muugal kaile hiivamist ja kasutusvalmis seadmist lõid need HHLA TK Estonia terminalis esmakordselt võimaluse käidelda konteinerilaevu mahutavusega kuni 14 000 TEUd. Kuid enne kraanade esimest tõstet pidi HHLA TK Estonia eriliste juhtumite lahendamisele keskendunud "A-rühm" lahendama mitmeid ootamatuid väljakutseid.
Dmitri Baškovi (vasakul) ja Tõnis Segerkrantzi jaoks algas kõik "nädalaga täis peavalu". Just nõnda võttis kõik kokku Baškov, kes on oma sõnul "väikeste tarkvarateadmistega elektrik". Tõnis Segerkrantz omakorda meenutab: "Kui proovisime uusi STS-kraanasid tööle panna, saime kamaluga veateateid, millest me kohe aru ei saanud."
Muuga "uued" STS-kraanad teenisid tegelikult Hamburgis ausalt juba mitmeid aastaid. Muugal olid enne nende Kocksi kraanade saabumist töös kolm väiksemat Konecranesi kraanat. Ja ehkki mõelda ju võib, et kõik kraanad on ju sarnased vähemalt välimuselt, siis eri seadmetel töötab tarkvara erinevalt.
Neil tohututel masinatel ei liikunud peaaegu ükski asi ilma arvuti kaudu juhtimiseta. Isegi lift ei hakanud tööle. Mitme päeva jooksul pidi Baškov kraanakonstruktsiooni sees avariiredeli abil üles ronima, et kraana ülaosas asuvasse toasuurusse juhtimiskeskusesse jõuda. Pärast nädalajagu pusimist käsiraamatutega ja ideede põrgatamist kolleegidega Saksamaalt sai poom ja kabiin lõpuks liikuma.
1400-tonnise teraskonstruktsiooni tasakaalus hoidmiseks tuli käru ja poomi hoida välimistes asendites. Omaette väljakutseks oli ka kraana rataste ja kail olemasolevate rööbaste omavaheline mittesobivus. Selleks otsustati kraanade rööpmelaiust kitsendada 35 meetrilt 30,5 meetrile – lihtsam, kui uusi rööpaid paigaldada.
Ka kraana õigesse asendisse liigutamine nõudis väga tähelepanelikku lähenemist. Peensusteni läbi mõeldud ja planeeritud, sarnaselt kõigi sammudega teekonnal Hamburgist Tallinna. Saksamaalt kaasati projektimeeskonda kümme spetsialisti, kellega Eestis liitusid veel neli. "Meie eesmärk oli ette näha kõiki võimalikke takistusi ja probleeme," meenutab Tõnis Segerkrantz. "Näiteks alustati järelevalveasutuste poolset kontrolli juba mitu kuud enne kraanade ümberehitamist. Säästsime nii palju aega, sest lõpuks pidime tegema ainult koormustesti ja visuaalse kontrolli."
Kokkuvõttes "õppisime töö käigus", võtab Dmitri protsessi lühidalt kokku. HHLA TK Estonia tehnika- ja taristujuht Segerkrantz omakorda muigab ja lisab: "Improviseerimine on osa meie tööst. Valisime muidugi raskeima tee, kuid lõpuks jõudsime soovituni."
Ega tööd ei lihtsustanud ka läinud aasta põhjamaine talv. Vastu Muuga sadama kaid peksnud külmad merelained moodustasid kuni meetrise jääkihi. Pole just eelistatuim töö – aga teha seda tuli.
Viimaks oli aeg sealmaal, et riiklik järelevalve sai tulla uusi kraanasid hindama. Hamburgist siia saabunud tehnikaga võrreldavat poldud Eestis varem kasutatud, mistõttu oli kontroll eriti põhjalik. Eelnevalt oli testitud küll kõiki detaile, kuid siiski esimene täiskatse tõi paar tähelepanu vajavat kohta. Kuid kõik küsimused lahendati ning HHLA TK Estonia "A-rühm" oli oma ülesannete kõrgusel ja sai rõõmustada teate üle – ametlik luba on käes. Kaks esimest omataolist kraanat olid Eestis riiklikku registrisse kantud!
Tänavu 31. mail andsid majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas ja HHLA kontserni juhatuse esinaine Angela Titzrath kraanade ametlikul ristimistseremoonial neile nimed Alfa ja Bravo. "Need on esimesed tähed rahvusvahelise raadiotelefoni õigekirja ehk NATO foneetilises tähestikus. Seeläbi markeerivad need nimed ka sümboolselt Eestisse saabuvate või siit maailma edasi liikuvate konteinerite teekonda," märkis HHLA TK Estonia juhatuse esimees Riia Sillave ristimistseremoonial.
Kõik see polnuks võimalik ilma "A-rühma" panuseta. Teada on teleklassikastki, kuidas "A-rühma" liikmed pärast õnnestunud missiooni tehtule tagasi vaatavad. Täpselt samamoodi seisid Tõnis Segerkrantz ja Dmitri Baškov pärast ristimistseremooniat uhkelt Alfa kraana otsas, pilk suunatuna Läänemerele. Hoolimata kogunevatest vihmapilvedest lausus Baškov naeratades: "Ma lihtsalt armastan neid suursuguseid kraanasid." "Ja mind innustab, kui saab tiimiga koos uusi asju ette võtta," täiendas teda Segerkrantz. "Tahan rõhutada, et kogu meie meeskond on saavutanud midagi erakordset!"
Oluline teave